Okupatsiooni järelmid kohtuministri krundil (jokk)"Nõukogude impeeriumi lagunemine käis veretult. Käest kinni hoides ja lauldes. Paraku varises vaid vorm." Toomas Paul: Viisteist vabaduse aastat
[Lingid dokumentidele halli värvi kirjas]
Jüri Jaaksonilt nõukogude okupatsioonire¸iimi aegse Riigivolikogu poolt natsionaliseeritud krunt 5880 m2 Tallinna kesklinnas loeti 1994.a otsuse
alusel omandireformi objektiks. Omandi- ja maareformi alguses asusid
seal nõukogude ajal väljaantud elamukrundid ja elamuomanike kasutuses
olev nn reservmaa (linna hoonestusmaa).
1999.a kirjutas neist ühe elamu omanik V. K. oma avalduses: “Kasutan minu elamukrundiga külgnevat reservmaad 415 m2,
mille vormistamine toimus selleaegses Mererajooni Täitevkomitees
28.08.1955.a. Tehnilise Inventariseerimise Büroo poolt on vormistatud
28.10.1966.a. minu krundi suuruseks 1013 m2. Krundi erastamist olen taotlenud alates 1992.a. alates.”
2001.a loobus V. K. eelnevaltl Tallinna Linnavalitsuse arhitekti juures
allkirjastatud maa erastamist ja maa tagastamist taotlejate
kokkuleppest, mis puudutas peamiselt reservmaade jagunemist ning
millel V. K.-le elamu (aadressiga XXXX tn 9) juurde erastatava maa suuruseks oli
1048 m2, sh reservmaa suuruses 450 m2. Piirikokkuleppele kirjutati hiljem tekst: “Lp. pr. E. Võrk. Kuna V. K. maakasutuse põhikrundile lisaks oli 1955.a. vormistatud reservmaa kasutus suurusega 550 m2, mis käesoleval ajal ülemõõtmise tulemusena osutub 679 m2, oleks loogiline ja õiguslik, et kogu krundi suuruseks kujuneks 1277 m2, mida XXXX tn 9 omanik on ka kogu aja kasutanud. /Allkiri/ 09.07.2001”.
2003.a väitis Tallinna Maa-amet maa erastajatele ja maa tagastajatele saadetud kirjas, et V. K. puhul on õiguslik alus maa reservmaa erastamiseks 550 m2 . Samal aastal hiljem maa tagastajatele saadetud kirjas
juhiti tähelepanu asjaolule, et piiride osas võib uuesti kokkuleppida
erinevalt õiguslikest maakasutuse alustest ka näiteks tegeliku
maakasutuse alusel.
2004.a võttis Tallinna Linnavalitsus vastu korralduse, milles määrati V. K.-le erastatavaks maaks 1283 m2, sh reservmaa 679 m2 ning 6 m2
piiri maakorralduslikust korrigeerimisest. Erastatava maa suurus on
määratud V. K. tegeliku maakasutuse suuruse järgi, kuid mitte
senikasutavates piirides. Nimetatud korralduse juurde kuuluvalt maaplaanilt nähtub, et erastatava maa piir suundub puusse.
Linnavalitsuse korralduse eelnõu seletuskirja kohaselt on V. K. avaldanud soovi erastada kogu õiguspärases kasutuses olnud maa, ligikaudse suurusega 1150 m2 ning V. K. õiguspärane maakasutus on tõendatud kohaliku omavalitsuse otsusega ja juurdelisatud maakasutusskeemiga [skitsiga].
Tallinna Halduskohtu otsuses
tuvastati, et V. K. on esitanud maa ostueesõigusega erastamiseks kolm
avaldust ning kohus tugineb neile korralduse õiguspärasuse
põhjendustes. Maa tagastamise taotlejad avaldasid nende suhtes
võltsitust apellatsioonkaebuses Tallinna Ringkonnakohtule järgmistel
asjaoludel:
- 15.07.1992 esitatud avalduse võltsitusele (100 m2 juurdekirjutamisele) viitab 16.07.1992 avaldus;
- 24.11.1996 esitatud avalduste võltsitusele (tegelikkuses hilisemale koostamisele) viitavad Tallinna Omandireformiameti kirjad, mille kohaselt neid avaldusi 1999.- 2000.a maa erastamise korraldajale esitatud ei olnud;
- 07.05.1998 esitatud avalduse võltsitusele viitab taotletava maa suuruse 1150 m2 taustal olev kustutusjälg. Samuti viitavad võltsitusele eelnimetatud Tallinna Omandireformiameti kirjad, mille kohaselt oli 07.05.1998 avalduses taotletava maa suuruseks hoopis 150 m2.
[Vahemärkus: nimetatud 07.05.1998 avaldusel oleva maa suuruse 1150 m2 võltsimiskahtluse kohta on Riigiprokuratuur oma määruses 26.07.2006 esitanud spekulatiivse arvamuse "... et pigem võib Tallinna Omandireformiameti kirjades nimetatud 150 m2 puhul tegemist olla ametnike poolse eksimusega ...". Sama asutuse vastus ei selgita, millel põhineb eelnimetatud arvamus. Maa erastaja kiri (avaldus) tõendab ca 150 m2 erastamisõiguse taotlemist 1998. aastal. Põhja Politseiprefektuuri 2006.a mail koostatud teatises on
võltsimiskahtlusega XXXX tn 9 maa erastamise avalduste suhtes väidetud muu hulgas, et
kuna V. K. ei ole kunagi vaidlustanud enda koostatud avalduste võltsitust, siis
puudub alus kriminaalmenetluse alustamiseks.]
Tallinna Ringkonnakohus jättis 2005.a oma otsuses avalduste võltsituse täielikult käsitlemata.
Tallinna
Ringkonnakohtus taotlesid maa tagastamise taotlejad ka ekspertiisi
seoses võltsituse kahtlusega V. K. maakasutamist tõendavate põhilise kahe
dokumendi suhtes:
- 22.08.1955.a. nr 904/11 ajutine luba reservmaa kasutamiseks suuruses 550 m2. Võltsitusele viitab ametlikus arhiivis olev 1965.a koostatud V. K. majavalduse arvestusleht, millel on märgitud eelnimetatud dokumendil oleva maa suuruseks 415 m2.
- XXXX tn 9 reservmaa kasutamise mõõtkavas, kuid ilma mõõtudeta skits,
mis on koostamise kuupäevata, pitsatita, allkirjastaja ametinimetuseta.
Skits on väidetavalt koostatud 1955.a eelnimetatud ajutise loa lisana.
Võltsitusele viitavad skitsil (vähe)märgatavad katkendlikud jooned, mis
vastavad hilisemale, 1963. a aeropildistamise alusel koostatud Tallinna
esimesele generaalplaani plan¨etile.
Tallinna Ringkonnakohus ei teostanud ekspertiisi ja tugines oma otsuses 2005.a oktoobris kolmanda isiku (V. K. ja tema volitatud isiku) selgitustele.
Antud asjas usaldusväärseks dokumendiks XXXX tn 9 reservmaa osas
saab lugeda ametlikus arhiivis olevat Tallinna Tehnilise
Inventariseerimise Büroo akti (vt väljavõtet), millel kasutatava maa-ala suuruseks on märgitud 1013 m2, sh krundi pindala 598 m2.
2005.a juulis ei algatanud Põhja Ringkonnprokuratuur
kriminaalmenetlust V. K. avalduse ja maakasutusõigust tõendavate
dokumentide võltsituse osas, väites oma teates, et oletatava võltsimise osas on kuriteo aegumistähtaeg möödunud. Hilisemas selgituses märgitakse, et kui dokument on koostatud 1955. a, siis toimus ka oletatav võltsimine 1955.a…
2005.a novembris algatas Põhja Politseiprefektuur samade
maakasutusõigust tõendavate dokumentide võltsimiskahtluse alusel
kriminaalmenetluse.
2006. a jaanuaris jättis Riigikohus oma määrusega maa tagastamist taotlejaid esindava vandeadvokaadi kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata. Hilisemas selgituses väidab Riigikohus, et “Asjas puuduvad andmed, millest nähtuks, et Riigikohtul on tekkinud kahtlus dokumendi võltsituse suhtes”.
17.04.2006 politseisse saabunud ekspertiisiaktist selgus, et
“Skitsilt on kustutamise või radeerimise teel eemaldatud pindala tähis
“415 m2” ja mitmeid jooni.” (vt Riigiprokuratuuri määrust ja 19.04.2007 kohtuistungil ilmnenud ekspertiisiakti lisa - Skits läbivas valguses).
19.04.2006 lõpetas politsei prokuratuuri loal oma määrusega kriminaalmenetluse, kuna uurija arvates ei ilmnenud, et dokumente oleks võltsitud.
24.05.2006 koostatud Riigiprokuratuuri määruses väidetakse, et isegi
kui skitsil ilmneksid võltsimise tunnused, ei ole see käsitletav
võltsimisena karistusseadustiku mõttes, sest skitsi näol ei ole
tegemist dokumendiga, millega on võimalik omandada õigusi või vabaneda
kohustustest. Ometigi tuginetakse kohtuotsustes linnavalitsuse
korralduse õiguspärasuse põhjendustes nimetatud skitsile ning ka
(Riigi) Maa-ameti selgituse kohaselt on skitsi näol tegemist maa kasutamist tõendava muu dokumendiga maareformi seaduse tähenduses.
Maa tagastamist taotlejate pöördumine antud asjas Vabariigi Presidendi poole võeti teadmiseks ja probleemiga pärast vastavat (Riigi) Maa-ameti vastust ei ole tegeletud. Riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni vastuse
kohaselt sündmust, mille osas oleks avalik huvi ja mille uurimine omaks
üleriiklikku tähtsust Riigikogule saadetud materjalidest ei
nähtunud.
Õiguskantsler ei algatanud menetlust riigiasutuste tegevuse
kontrollimiseks antud asjas, väites ebaõigesti, et õiguskantsleri poole
on pöördutud avaldusega Tallinna Linnavalitsuse korralduse kehtetuks
tunnistamise kohta. Samas vastuses selgitati pöördumise korda maakohtu ja Riigikohtu poole.
P.S. Vältimaks probleemi seostamist ainuüksi asjassepuutuvate
eraisikute ning kohaliku ja riigivõimu ametiisikutest täitjatega on
nende nimed ja eraisikute aadressid lingitud dokumentides nähtavalt varjatud.
"Kritiseerida mitte inimesi, mitte institutsioone, vaid tegusid." /Rein Raud/.
K. K.
Vt ka bakalaureusetööd Maareformi käigus linnades elamu juurde maa ostueesõigusega erastamise õiguslikke probleeme
Epiloog
(haldusasi nr 3-07-1401):
Tallinna Halduskohtu otsus
Tallinna Ringkonnakohtu
otsus
Kassatsioonkaebus
Riigikohtu määrus
(haldusasi nr 3-09-1571):
Tallinna Halduskohtu otsus: 3-09-1571op
Viimasena nimetatud otsuse punktis 23 on märgitud:
"23. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et käesolevas haldusasjas on tõendatud kaebuse esitajale [Tegelikult V. K.-le. Siinkirjutaja märkus.] õiguslikul alusel maa eraldamine kokku 598 m2 + 550 m2 ehk 1148 m2 ulatuses. Ülejäänud 135 m2 maa kaebuse esitajale ostueesõigusega erastamine on kohtu arvates põhjendatud maakorralduslikel eesmärkidel, vältimaks vastasel korral XXXXXXXn. 9 ning naaberkruntide XXXXXXXn. 7 ja Joa tn. 2, 3 kruntide [Tegelikult Joa tn. 2 // XXXXXXX tn 3. Siinkirjutaja märkus.] vahele tekkivaid kiilde ja ribasid."
Tegelikult välditi V. K.-le maa ostueesõigusega teistkordsel erastamisel kohtuotsuses nimetatud kiilde ja ribasid, kuid terve mõistuse kohaselt ei pidanud selleks erastama krundile lisaks reservmaad üle 550 m2 ja veel niiviisi, et erastatud maa piir läheb läbi kõrghaljastuse puu (vt maaplaan).
Maakorralduse nõutele vastavalt oleks saanud väga hästi erastada maad 1148 m2 ulatuses, mida näitab ilmselgelt ka maaplaan V. K.-le maa ostueesõigusega erastamise toimiku leheküljel 92 (nimetatud toimik oli antud kohtuasja materjalide hulgas).
Lõpetuseks:
"Kui suliusulistel õnnestub piisavalt palju ametikohti politseis,
kohtutes, maksuametis ja meedias enda kätte saada, jääb demokraatiast
järele ainult fassaad." Kuno Janson, TTÜ professor: Liberalism ja suliusk.
| 
